Annus ehitab Tringiga kaunilt

Hea, et Eesti kaks suuremat ehitusfirmat Merko Ehitus ja Nordecon oma tulemused ühel päeval avaldavad. Nii saab neid korraga võrrelda ja kommenteerida.

Merko ja Nordeconi üpris erisuunalised majandustulemused on toimetuse hinnangul heaks lakmuseks ehitusfirmade võetud plaanidele ja tehtud otsustele.

Vaata kust otsast tahad, ekshansapankur Andres Tringi juhtimisel ning Toomas Annuse ja Tõnu Toomiku tagantlükkamisel tegi Merko mullu korraliku vahefiniši. Iseäranis viimases kvartalis, kus kasum lausa kahekordistus. Jaano Vingi juhitud ja suuromanik Toomas Lumani tagant tõugatud Nordecon seevastu jäi lootustele alla ja kasvatas korralikult viimases kvartalis kahjumit. Miks?

Üks põhjus on välisturud. Merko kahekordistas müüki Leedus. Nordecon aga kandis kahju Ukraina grivna kursi kukkumisest, kusjuures ei kirjutatud veel maha ka Ukraina sidusettevõtetele antud laene.

Kui Nordecon on sisuliselt jäänud Eesti turul tegutsevaks ettevõtteks, siis Merko on välisturgudel aktiivsem ja panustanud õige­mini. Ega ta ilmaasjata luba investeeringuid Leetu jätkata – see on asi, mis peaks panema kõrvu kikitama ka teised Eesti ettevõtted. Leedu täna ruulib.

Samuti torkab silma Merko teade, et firma on alustanud valitud hangetel osalemist Soome, Rootsi ja Norra turul. Teame, kui raske on neil turgudel jalga ukse vahele saada ning missuguseid kuuldud ja ennekuulmatuid võtteid riigi- ja kohalike omavalitsuste hangetel seal välistegijate tõrjumiseks kasutatakse.

Teiseks on Merko suutnud kiiremini reageerida muutuvale turuolukorrale. Väheneva teedeehituse kompenseerida näiteks kinnis­varaarenduse ja korteriehitusega, kuhu vajutab tänavu ka suurimat investeerimispäästikut. Nordeconil jäi ELi raha vähenemisest tingitud taristuehituse mahu kukkumine täismahus teiste segmentidega hüvitamata.

Oma hinnangu tulemustele, eriti Merko 64sendisele dividendilubadusele aktsia pealt andis börs, kus Merko aktsia tõusis üle 5% ja Nordeconi oma kukkus sama palju. Merko suuromaniku Toomas Annuse firmade kontole lisandub ettepaneku vastuvõtmise korral dividendina üle 5 miljoni euro. Sellega kerkinuks ta värskes Eesti dividendide edetabelivõitja Armin Karu järele, kelle juhitavale OEGle Merko parasjagu Hiltoni hotelli ehitab.

Eesmärgid täidetud. “Enamik ehitajaid peab vastu seni, kuni Eestile antakse euroraha, seega vähemalt aastani 2013,” lausus toona valdavalt küll maadevahetusest rääkinud ­Annus Äriplaani konverentsil 2010. aasta sügisel. Kunagi 1990ndatel oli tal aga eesmärgiks teha Merkoga sama palju käivet, kui palju teenib Hansapank kasumit. Tänaseks on mõlemad eesmärgid kuhjaga täidetud, Merko tegutseb ning Swedbank Eesti mullusele kasumile (176 miljonit eurot) on firmal vastu panna 252 miljoni eurone käive.

Kuhu edasi? Samalt Äriplaani konverentsilt pärineb ka Annuse mõte: “Soome tähtsust igale Eesti majandussektorile on väga raske alahinnata. Tegur number 1 ei ole meie ise, vaid meie naaber.” Küllaltki nõus. Ühelt poolt on viimasel aastal teatanud Eesti turult lahkumisest Soome ehituskontsernid Skanska ja NCC, mis on kurb hinnang meie koduturule, kuid avas vähemalt kohalikele ettevõtetele uusi uksi ja jättis seeläbi neile enam raha.

Teisalt aitab Soome turg juba aastaid meie ehitajaid. Omajagu lootust äratab üsna märgilise tähendusega asjaolu, et Saksamaa on tõusnud Soome suurimaks kaubanduspartneriks. Soome eksport Saksamaale kasvas mullu viimases kvartalis lausa neljandiku. Tõsi, suuri ehitushankeid Soomes veel võidetud pole, aga see on võimalik. Ja kui veel see tunnel tuleb…